Kuidas avatud stuudio meetod koolipersonali toetab

Haridustöötaja heaolu

Suure pingega haridusmaastikul kogevad koolitöötajad sageli läbipõlemist ja kaastundeväsimust. Tihti keskendutakse vaid tööalaste oskuste lihvimisele, jättes õpetaja enda vaimse jaksamise tähelepanuta. Avatud Stuudio (Open Studio) pakub selleks turvalist vahepeatust – n-ö “kolmandat ruumi” –, kus saab pingetest vabaneda ja jõuvarusid taastada (Timm-Bottos, 2016).

Avatud stuudio mitu nägu

Avatud Stuudio ei ole üks jäik meetod, vaid pigem paindlik raamistik, mis varieerub vastavalt rühma vajadustele. Praktikas kombineeritakse sageli erinevaid lähenemisi, et luua osalejatele sobivaim keskkond

Struktureeritud protsess (Pat Alleni mudel)

See lähenemine sobib sügavamaks sisekaemuseks ja eneseregulatsiooniks. Pat Alleni mudel pakub kindlat turvastruktuuri nelja etapi kaudu (Allen, 2005):

  • Jagamine: Ettelugemine ilma teiste kommentaarideta.
  • Kavatsus: Eesmärgi seadmine sessiooniks.
  • Loomine: Protsessikeskne kunstitegemine.
  • Tunnistamine: Kirjalik dialoog oma tööga.

Kogukondlik mudel (Community Studio / Art Hives)

Janis Timm-Bottose propageeritud suund on vabam ja keskendub “ühise elutoa” tundele (Timm-Bottos, 2016). Siin on vähem reegleid ja rohkem rõhku sotsiaalsel toetusel, külalislahkusel ja oskuste jagamisel. Eesmärk on luua kuuluvustunne ja vähendada isolatsiooni läbi pingevaba koosolemise, kus igaüks tegutseb omas tempos.

Teemapõhine stuudio

Koolikeskkonnas, kus osalejad on sageli väsinud otsustamisest, pakub see mudel vajalikku tuge (Luzzatto, 2009). Juhendaja annab ette kindla teema, materjali või tehnika (nt “Jõuvarude kaardistamine” või “Savitöö”), mis aitab maandada “tühja lehe hirmu”. See annab osalejale turvalised piirid, mille sees loovalt ja vabalt toimetada, ilma et peaks nullist midagi välja mõtlema.

“Kolmas ruum” haridustöötajatele

Sõltumata valitud mudelist toimib stuudio alati “kolmanda ruumina” – kodu ja töö väline keskkond muutusteks (Timm-Bottos, 2016). See pakub mitmes rollis toimivatele õpetajatele kriitilist pausi.

Tallinna koolide uuringus kirjeldasid osalejad stuudiot kui pausi rutiinist, võimaldades astuda välja õpetajarollist “toetatud autonoomsusesse”, kus valikuid tehakse vaid iseenda heaolust lähtudes (Tagasisideanalüüs Avatud Stuudio õpetajatele erinevates koolides, 2022).

Avatud Stuudio toetab koolipersonali emotsionaalset toimetulekut, pakkudes hinnanguvaba ruumi ja kogukonnatunnet. See pole lihtsalt lõõgastus, vaid strukturaalne tugi vastupidavuse (resilience) kasvatamiseks. Osalejate tagasiside kinnitab, et stuudio võimaldab “maandada pinged” ning naasta klassiruumi empaatilisema ja kohalolevamana (Tagasisideanalüüs Avatud Stuudio õpetajatele erinevates koolides, 2022).

Kasutatud kirjandus

Allen, P. B. (2005). Art is a spiritual path: Engaging the sacred through the practice of art and writing. Shambhala Publications.

Allen, P. B. (2008). Commentary on community-based art studios: Underlying principles. Art Therapy: Journal of the American Art Therapy Association, 25(1), 11–12. https://www.google.com/search?q=https://doi.org/10.1080/07421656.2008.10129352

Allen, P. B. (2016). Approaches to art therapy (3rd ed.). Routledge.

Bram, E. (2016, Summer). Speak Out: Pat Allen’s open studio as a form of group art therapy. ART TIMES.

Finkel, D., & Bat Or, M. (2020). The open studio approach to art therapy: A systematic scoping review. Frontiers in Psychology, 11, 568042. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.568042

Fish, B. J. (2005). Image based narrative inquiry of response art in art therapy (Doctoral dissertation). ProQuest Dissertations and Theses Global.

Gilibert, D., & Daloz, L. (2008). Disorders associated with burnout and causal attributions of stress among health care professionals in psychiatry. European Review of Applied Psychology, 58(4), 263–274.

HeartSpace Art Therapy. (n.d.). Open studio process – Edmonton. HeartSpace Art Therapy.

Henley, D. R. (2024). The Kramer method of art therapy: Exploring the third hand. Charles C Thomas Publisher.

Kaimal, G., & Ray, K. D. (2017). Free art-making in an art therapy open studio: Changes in affect and self-efficacy. Arts & Health, 9(2), 154–166. https://doi.org/10.1080/17533015.2016.1217248

Kaimal, G., Ray, K., & Muniz, J. (2016). Reduction of cortisol levels and participants’ responses following art making. Art Therapy: Journal of the American Art Therapy Association, 33(2), 74–80. https://doi.org/10.1080/07421656.2016.1166832

Linnell, S., & Šegedin, V. (2018). Editorial: ‘Communitas’. ANZJAT: Australian and New Zealand Journal of Arts Therapy, 13(1&2), 7–8.

Luzzatto, P. (2009). Art therapy: Theory and practice: A brief overview. Journal of Health Systems Research, 3(2), 292–296.

Miller, R. B. (2007). The role of response art in the case of an adolescent survivor of developmental trauma. Art Therapy: Journal of the American Art Therapy Association, 24(4), 184–190.

Tagasisideanalüüs avatud stuudio õpetajatele erinevates koolides. (2022). Tallinna Ülikool.

Timm-Bottos, J. (2016). Beyond counseling and psychotherapy, there is a field, I’ll meet you there. Art Therapy: Journal of the American Art Therapy Association, 33(3), 160–162. https://www.google.com/search?q=https://doi.org/10.1080/07421656.2016.1199248

Winnicott, D. W. (1958). The capacity to be alone. In The maturational processes and the facilitating environment: Studies in the theory of emotional development (lk 29–36). Hogarth Press.

Loe lisaks